Praegu arutatakse loomakaitseseaduse uusi muudatusi – lõpuks ometi keelatakse koerte ketis pidamine ja kehtestatakse karistus zoofiilia eest. Kuid samal ajal tahetakse kehtestada reeglid, mis lihtsalt hävitavad eravarjupaigad.

Esimene absurdne nõue on ranged pinnanormid. Seaduse järgi tohib üheksal ruutmeetril pidada vaid kuut kassi ning igal kassil peab olema oma isiklik liivakast. Huvitav, kuidas kass peaks aru saama, milline liivakast on just tema oma? Käpajälje skanneriga või? Kujutate ette, kui palju ruumi neil ruutmeetritel üldse normaalseks eluks ja mängimiseks jääb, kui seal on kuus liivakasti, kausid ja pesad? Selliste normide täitmiseks ja laienemiseks peaksid varjupaigad maksma tuhandeid eurosid hiiglaslike ruumide üüri ja kütte eest. Aga nad püsivad elus vaid annetuste toel ja selliste nõuete täitmine on peaaegu võimatu.

Teiseks. Igalt varjupaigalt tahetakse nõuda palgalist veterinaari ja täielikult sisustatud kliinikuruumi. See tähendab kümneid või isegi sadu tuhandeid eurosid kulusid palgale ja tehnikale. Äkki peaksime siis inimeste jaoks ka igasse trepikotta oma arsti panema, et ei peaks polikliinikus käima? Või veel parem – las arst elab teil otse köögis, siis vastab see kindlasti seaduse autorite standarditele! Praegu viivad varjupaigad keerulisi loomi lihtsalt vastavate eriarstide juurde üle Eesti ja see toimib suurepäraselt. Milleks nõuda igalt varjupaigalt isiklikku arsti, kui Eestis on niigi loomaarstide põud?

Mis on selle tulemus? Varjupaigad lihtsalt ei vea uute nõuetega välja ja panevad uksed kinni. Kuid kodutuid loomi ei jää sellest vähemaks. Siin on meie varjupaiga reaalsed andmed: ainuüksi viimase kahe-kolme nädala jooksul oleme Jõhvi lepingu raames vastu võtnud ja püüdnud 13 kassipoega, 10 noort kassi ja 8 täiskasvanud kassi. See on 31 looma vaid mõne nädalaga – ja seda ainult ühes omavalitsuses! Uute reeglite järgi ei jää varjupaikades lihtsalt kohti ja nende loomade jaoks jääb vaid üks väljapääs – eutanaasia.

Loomakaitse peab päästma elusid, mitte hävitama neid, kes püüavad loomi päästa. Me ei tohi lasta sellel juhtuda!

Tulge meeleavaldusele! 21. oktoobril 2026 kell 13.00 kuni 16.00 Tallinnas, Toompea lossi ees.

Täiesti ulme noh. Sa võid balti jaama jõuda täiesti kuivalt aga rongi jõudes oled läbimärg. Ja samal ajal me ehitame rail balticat mis valmib heal juhul kümne aasta pärast. Tra ehitagu balti jaama peroonidele katused. Aitäh kuulamast, oli vaja vetida. Ligunen nüüd edasi.

Source, kust see on võetud: https://legrant.ee/raport.pdf

Saan aru, et tegemist on nüüd Malluka ja Legrandi raportiga. Ma ise usun, et neid numbreid võiks uskuda, aga kunagi ei tee paha double-check (mida ma ei viitsi teha 🫡).

Nägin "Musta pori näkku" 12 oktoobril Solarises, kust ma circa kaks tundi hiljem põleva sisemise vihaga lahkusin. Film ise on lühem, aga kuna oli esietendus, siis filmitegijad ja asjaosalised tundsid vajadust üksteisele õlale patsutada. Mingil põhjusel nad tegid seda enne filmi algust. Tõenäoliselt aimates, et filmi lõpus võib-olla kõik enam ei tahaks selle käkiga seotud olla.

Okei, võib-olla lähen üle piiri, seda käkiks kutsudes, aga mu esimesed laused, mis sõpradele saatsin, olid: "Ei olnud hea. A tõnst rahvale meeldib. Närvi ajas rohkem kui põnevust tekitas." Sealt edasi läksin juba isiklikuks ja hakkasin stsenaristi sõimama, aga katsun siinses kokkuvõttes oma viha veidi viisakamalt ümber sõnastada.

Mis on ühist filmil ja samanimelisel Mihkel Raua menuraamatul peale pealkirja ja mõne tegelase nime? Põhimõtteliselt ainult ajastu. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, miks oli vaja kangutada see film sama nime alla? Lihtsalt selleks, et publikut kinno saada? See idee võib-olla oleks põhjendatud ainult juhul, kui me lüpsaksime aastas sadu filme välja, ja tahetakse juba eelnevalt, teistest erinemiseks, omale suuremat tähelepanu tõmmata. Vabalt oleks võinud filmi nimi olla kasvõi "Golemi viimased päevad". Siis vähemalt ei saa vastu pükse inimesed, kes seda pimesi vaatama lähevad, soovides näha konkreetselt "Musta pori näkku" romaani ekraniseeringut.

Sellest tulevalt häiris ka "porielemendi" kohati vägivaldne sissesurumine läbi naeruväärsete stseenide, üritades pealkirja kuidagigi õigustada või välja teenida. Nagu kurat, te olete vormi ammu minetanud, mida te nüüd siin veel enam kinnistada üritate? Moraal mida üritatakse kurgust alla suruda, ei lähe kuidagi nähtud sisuga kokku.

Miks on mul tunne, et grafomaan Alguse filmistsenaariumid lähevad kõik töösse kohe kui esimese drafti viimased lehed on printerisoojusest priid? Mistõttu tundub justkui, et filmis esinevate elementaarsete lünkadejada põhjal võiks ta perekonnanimi isegi Auk olla. Olgu, teen möönduse - ei ole filmi stsenaariumit lugenud. Võimalik, et see oli siledam, kui kinolinal portreteeritu mulje jättis. Tihti juhtub, et filmitegemise käigus asjad muutuvad. Üldiselt küll sellepärast, et pole piisavalt eeltööd tehtud, aga ütleme, et augulised või põhjendamatud kohad toodi sisse filmi režissööri Jaak Kilmi, või monteerija Andres Grantsi valikutest lähtudes. Olgu. Aga see ei aita välja vabandada stsenaristi pinnapealsust, raskekäelisust, labasust ja primitiivsust. Koondteosest lähtuvalt.

Ma ei tea kas siinkohal on dialoogi üle mõtet üldse noridagi, sest see on selline tavaline, eesti keskmine - kohmakas, pingutatud, mitte keelepärane, ebanaturaalne. Aga see võib-olla on suurem ja üldisem probleem eesti filmis terviklikuna - näitlejad, keda oled harjunud nägema lavalaudadel säravalt ja elavalt repliike vahetamas, manduvad filmidialoogi prussides puiseteks amatöörideks.

Filmis olevate näitlejate soorituse kohta pole mul siiski midagi halba öelda. Ning ka teiste osakondade tööga võib rahule jääda. Võib-olla välja arvatud selle, kes iganes CGI eest vastutas.

Keskmine kinokülastaja tõenäoliselt ei lase ennast kinolinal nähtavast häirida, sest on harjunud sellist jahukastet omale võrdlemisi igapäevaselt sisse ajama. Mina aga tahan paremat. Ja tahaks, et filmitegijad ise tahaks teha pigem bešamelli kui suvalist sousti, aga tundub, et ei. Lepitaksegi jahukastme läbi sõela pressimisega, et suurematest klimpidest lahti saada ning siis visatakse see lurr publikule manustamiseks. Vähemalt tegime ära. Aga kui öeldakse, et kui sul pole midagi head öelda, siis ära ütle midagi - siis miks inimesed teevad asju, mida nad hästi teha ei suuda? Või arvatakse, et selline keskpärasus ongi mille poole püüelda?

See on minu arvamus filmist "Musta pori näkku". Sinu arvamus ei pea minu omaga ühtima ja sa võid seda filmi täiel rinnal nautida. See ok täiesti okei. Go for it. Mina seda teha ei suutnud. Ausõna, see lihtsalt ajas mind nii tigedaks, et pidin end selle sõnavõtuga veidi välja elama. Ilmselgelt see pole maailma halvim film, aga lihtsalt ma ei suutnud enam vait olla.

Olen värskelt liitunud MyFitnessiga ning sooviks arvamusi - milliseid rühmatrenne (ja treenereid) soovitate? Kui paljud on sellised, kus algajana on algul keeruline, kuna mingid liigutused on nö kogu aeg kavas ja regulaarsele osalejale selged?

Kodukal on pigem pealiskaudsed kirjeldused neile kõigile :DD nt mis on tavalise pilatese ja pilates sculpti vahe? strength kategooria omadest ei hakka rääkimagi, keeruline aru saada mis võiks sobida ja mis mitte.

on aeg hakata ette valmistama dokumente Latõnina väljasaatmiseks riigist ja tema ettevõtete sulgemiseks

Läti, Hispaania, Prantsusmaa on juba mõned Vene opositsioonilised imperialistid välja saatnud. Eesti venitab - nii nagu ka Narvas piiri sulgemisega.

See valitsus teda välja ei saada, aga järgmine valitsus ehk

Uurin mis tooted/teenused on olemas Tallinnas ja mujal maailmas, mis võiks olemas olla ka Pärnus?

I visited Estonia last summer and instantly fell in love with the place. I have started to read more about Estonia’s history in the Middle Ages and I was wondering how much of the history education in schools focuses on this period? In particular, would students learn anything about the era prior to the Baltic crusades? As an educator, I find it interesting to learn how different countries teach their history.

Kuna kuulsin, et AI on reverse-engineerimise valdkonnas vägevaid edusamme teinud, otsustasin seda ise proovida ja lasin Opus 5.5-l portida eestikeelsed mängud Paksukese seiklused, Vaprad päkapikud ja Vahva reis brauserisse. Paksukese seiklused on lisaks veel mängitav ka Nintendo DS-il.

Ehk leidub veel mõni, kes neid lapsepõlves mängis, siin on lingid:
https://wollymonjac.github.io/FatmanAdventures/WEB/
https://wollymonjac.github.io/BraveDwarves2/
https://wollymonjac.github.io/Vahva-Reis/

Üle 3000 ruutmeetri suurusesse hoonesse on planeeritud BMX-, trikitõukeratta- ja rulaalad, ronimisseinad, sportbatuudid ning akrobaatika. Keskus on kavandatud nii alustavatele harrastajatele kui ka regulaarselt treenivatele sportlastele ning ruumide loomisel arvestatakse spordialade spetsiifiliste ja tehniliste vajadustega.

https://sport.delfi.ee/artikkel/120618134/parnus-pandi-nurgakivi-uuele-ekstreemspordi-ja-vabaajakeskusele

Täna sain teada, et üks esimesi eesti keelseid krimkasid kandis sellist nime.

Õhtust! Ma just hankisin endale amazon kindle (8th generation) kuid kuidas ma seal raamatuid lugema peaks?? Esiteks oli probleem mu pangakontoga. Sain selle lõpuks klaaritud. Nüüd ei lase Amazon mul Kindle eRaamatuid osta?! Ma ei saagi aru milles probleem on, pool päeva üritanud seda lahendada. Kas asi on siis selles, et Eestis äkki ei saagi amazon kindle’t kasutada/ebooke osta? Ausalt ajab närvi juba. Kui Kindle’s vajutan “buy now” ütleb, et hind on muutunud vms ja et vajutaksin “buy again”, et ost lõpetada. Sellist “buy again” nuppu pole üldse. Kui oma telefonis lähen amazon lehele ostma eBooki, et Kindles seda lugeda siis ütleb praktiliselt sama aga pikemalt ja ütleb, et vajutaksin sama nuppu uuesti ja siis saan ostetud aga kui seda teen siis tuleb täpselt sama jutt ette 😀